Möödunud sajandil muutis sisepõlemismootor maailma. Tänu sellele said inimesed sõita kiiremini ja kaugemale kui kunagi varem – autoga, lennukiga, laevaga, rongiga.

Aga uuel 20. sajandi vabadusel oli oma hind. Mida rohkem inimesi läbis üha rohkem kilomeetreid, seda enam paisati õhku väävlit, pliid ja paljusid muid mürke. See mürgitas keskkonda ja kahjustas taimi, loomi ja inimesi.

 

 

Kõige suurem mure on siiski süsihappegaas, mis tekib kütuste põlemisel. Seda gaasi paisatakse atmosfääri igal aastal miljoneid tonne. Süsihappegaasist moodustub ümber maakera kiht, mis peegeldab päikesevalguse tagasi ja põhjustab kliimamuutust.

Teadlased ei ole päris ühel nõul selles, kui hullusti ja kui kiiresti ülemaailmne soojenemine toimub. Kuid ei ole mingit kahtlust, et kliimamuutus mõjutab Euroopas juba kõiki inimesi. See põhjustab äärmuslikku ilma, näiteks torme, üleujutusi ja uputusi, aga ka teisi keskkonnaprobleeme.

 

Need probleemid mõjutavad taimi, loomi ja veevarustust – põhiasju, mida me igapäevaseks eluks vajame. Kliimamuutuse aeglustamiseks tuleb meil oma sõiduharjumusi muuta kohe praegu.

Võta jalad kõhu alt välja!

 

 

 

Parim ja lihtsaim alternatiiv autole on sinu enda kaks jalga! Mine jala kooli. Sõida poodi rattaga. Muutud sportlikumaks ja saledamaks. Hoiad raha kokku ega saasta keskkonda.

 

Vahet pole, kas kõmbid jala või sõtkud pedaale – iga kord, kui auto koju jätad, aitad ülemaailmset soojenemist pidurdada.

 

Sõida rongiga!

 

Muidugi ei saa igale poole ka jala minna. Kuidas jääb pikemate reisidega? Noh, kuna autoga on nii lihtne sõita, läheb tihtipeale meelest, et on ju olemas ka bussid ja rongid. Need on sageli palju mugavamad, eriti kui pead sõitma läbi suure linna, kus teed on ummistunud ja parkimine väga kallis.

 

 

 

Rongid ja bussid on autodest raskemad ja neil on suuremad mootorid. Seega kasutavad nad ka rohkem kütust. Aga nad jaksavad sõidutada palju rohkem reisijaid, seega on inimese ja kilomeetri kohta tekkiva süsihappegaasi kogus palju väiksem.

 

Võta sõber auto peale

 

Mõnikord on auto muidugi ainus võimalus. Aga ka siis on võimalik reisida mõistlikumalt.

 

Kui tihti oled sa sõitnud linna just oma naabri taga? Või kohanud tuttavaid autoparklas?

 

Järgmine kord, kui sõidad jalgpalli vaatama, kinno või kooliüritusele, uuri järgi, kas sõber ei tahaks su auto peale tulla. Toredam on sõita, kui keegi on kaasas, ja teie mõlema perekond hoiab raha kokku.

 

Leia paremaid võimalusi kodulinnas liiklemiseks

 

Euroopas on igal pool mitmeid ühissõidukite edendamise kavasid. Miks mitte võtta ühendust omavalitsuse või energiaasutusega, et sellest rohkem teada saada?

 

Kui sa pole veel kaheksateist täis, on tihtipeale võimalik odavamalt sõita.

 

Keskkonnasõbralikum kütus helgema tuleviku nimel

 

Maailm on praeguseks ära kasutanud pooled oma fossiilsete kütuste varudest. Kuid väljatöötamisel on uued kütused. Need aitavad meie naftavarudel kauem vastu pidada ning tagavad, et meil ka tulevikus oleks sõiduvahendite jaoks energiat.

 

Vahepeal ehitavad tootjad innovatiivseid uusi autosid, mis sõidavad tõhusamalt ja keskkonnasõbralikumalt.

 

 

Ülal on pilt Toyota Priusest, mis valiti Euroopa aasta autoks 2005. Tal on elektri-bensiini hübriidmootor, mis annab väga tõhusa kütusekasutuse.

 

 

 

Elektrimootor lülitub sisse linnaliikluses, aitab vähendada saastamist ja kasutab bensiinimootori võimsust üksnes vajaduse korral.

Tulevikus on oodata mitut põnevat uut autot, millele annavad jõudu keskkonnasõbralikumad kütused. Allpool on pilt Toyota suurekiiruselisest vesiniku-ideeautost Fine-S.

 

 

 

Biokütuste – biodiisli ja bioetanooli – kasutus Euroopas kasvab samuti üha. Neid toodetakse taimedest ja kasutatakse tavalistes mootorites.

 

Nüüdsel ajal on olemas ka puhtalt elektriautod. Nende valik ei ole suur, kuid kesklinnas sõitmiseks on nad hea lahendus, kuna nad ei eralda heitgaase*. Vesiniku- ja kütuseelemendid on veel üks võimalik sõidukikütuse liik. Jällegi leiad rohkem infot meie veebilinkide leheküljel.

*Elektri ja vesiniku tootmiseks on vaja energiat. Praegu saadakse see tõenäoliselt fossiilsetest kütuseallikatest. Kuid vesiniku ja elektri tootmiseks saab kasutada ka taastuvaid energiaallikaid. Neid tulevikukütuseid aitab luua uus tehnoloogia.